^Наверх

Kataloog

Reinaus. Reeli. Kak papa novuju zenu iskal

Reinaus. Reeli. Kak papa novuju zenu iskal (origin. “Kuidas mu isa endale uue naise sai”). / Tõlke V.Prohhorova. Kunstnik M.-L.Plats – Tallinn: KPD kirjastus, 2021. – 186 lk., ill. (Sari: Eesti kirjanikud lastele. Эстонские писатели детям.Formaat 165x235. Kõvakaaneline köide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-60-5.


12-aastane Kaisa elab koos isa Steni ja retriiver Frediga. Kaisa ema suri siis, kui tüdruk oli veel väike, kuid ühel päeval teatab isa, et ta kavatseb uuesti abielluda. Naist aga veel ei ole ja nüüd järgneb rida soovitusi ja koomilisi vahejuhtumeid õige naisekandidaadi otsimisel. "Kuidas mu isa endale uue naise sai" on Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva korraldatud lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" võidutöö. 2018.aastal raamat on lülitatud IBBY aunimekirja sisse. Raamat ilmub sarjas "Eesti kirjanikud lastele", kus anti esmakordselt välja vene keeles R.Kudu, A.Kivirähki, E.Raua, A.Kitzbergi, L.Tungala, O.Lutsa jt. teosed. Kunstnik-illustraator Marja-Liisa Plats.

Saksatamm, Markus. Kaisa sada vanaisa

Saksatamm, Markus. Kaisa sada vanaisa / – Tallinn: KPD kirjastus, 2024. – 80 lk. Formaat 165 х 235. Pehmekaaneline köide. (Sari: Eesti kirjanikud lastele. Эстонские писатели детям). ISBN 978-9949-545-91-9. Eesti-ja vene keeles.


Kaisal on mure – tal ei ole vanaisa, kuigi mõnel lapsel on neid lausa kaks. Kuidas saada üle häbelikkusest ja pimeduse pelgusest ilma vanaisa abita? No eks siis tule fantaasia appi võtta ning endale ise puuduvad vanaisad välja mõtelda. Muidugi on kõik väljamõeldud vanaisad sellised, kes kuulavad ilusasti lapse sõna. Kuidas siis muidu! Raamat on ilmunud paralleeltekstidega eesti ja vene keeles.

Tungal Leelo. Millega mõõta põngerjatempe?

ozorstvoTungal, Leelo. Millega mõõta põngerjatempe? / Tõlke M.Jasnov. Illustreerinud K.Kangro. – Tallinn: KPD kirjastus, 2009. – 72 lk. Eesti ja vene keeles.


2009. aasta KPD kirjastuse uus raamat „Millega mõõta põngerjatempe?” (autor – Leelo Tungal, tõlkija – Mihhail Jasnov, kunstnik – Kirke Kangro) on laste lemmikraamatuid nooremas koolieas. Vene keeles on seda raamatut veel ei ole välja antud. Raamat trükkitud välja seerias “Eesti kirjanikud lastele” paralleelselt eesti ja vene keeles (seda lasteseerias 2002.aastast on välja antud juba viisteist raamatu, s.h. A.Kitzberg, Fr.R.Kreutzwald, A.Jakobson, L.Koidula, E.Raud, L.Hainsalu, A.Kivirähk jne.). Väljaande jaoks on tehtud originaalsed värvilised illustratsioonid. 

Tungal Leelo. Kristiina, see keskmine

sestraTungal, Leelo. Kristiina, see keskmine. / Eesti keelest tõlkinud B. Tuch, illustratsioonid K. Kangro. – Tallinn, KPD kirjastus, 2009  – 136 lk (seeria „Eesti kirjanikud lastele”). Vene keeles.


Leelo Tungla raamatu kangelasteks on Kristiina ja tema perekond ning juba seepärast soovitame seda raamatut perekondlikuks lugemiseks. Kõik situatsioonid, juhtumid, meelelahutus ja sündmused on eeskujuks suhtumisel ümbritsevasse keskkonda, eelkõige selle keskkonna kõige tähtsamasse ja vajalikumasse koostisossa – perekonda.

Selles raamatus pole midagi manitsevat. Autori talent on tunnetatav tänu sellele, kuidas ta kirjeldab hapra ja õrna, lõbusa ja vallatu, hoolika ja taibuka Kristiina suhtumist maailma. Kristiina ei saa mitte meeldida, temaga on võimatu mitte sõbrustada. Raamat ilmub vene keeles esmakordselt ja on adresseeritud koolieelikutele ja koolilaste nooremale eale.

Vilde Eduard. Minu esimesed „triibulised“

vildeVilde, Eduard. Minu esimesed „triibulised“. Tõlke L.Toom, ill.D.Šibanov. –  Tallinn, 2006. – 96 lk. Eesti ja vene keeles.


Eduard Vilde (1865–1933) – ajakirjanik, kirjanik, dramaturg, diplomaat. Rohkem kui kümme aastat veetis ta emigratsioonis erinevates Euroopa riikides. Professionaalseks kirjanikuks hakkas E. Vilde 1923. aastal. Tema suurimaks saavutuseks on loetud ajaloolist triloogiat „Mahtra sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Prohvet Maltsvet“. Näidend „Tabamatu ime“ ja komöödia „Pisuhänd“ on teenitult leidnud koha paljudel teatrilavadel. E. Vilde raamat „Minu esimesed  „triibulised“  kuulub Eesti lastekirjanduse klassikasse ja kujutab endast jutustust poiste seiklustest, mängudest ja üleannetustest, mille tegevus toimub omaaegse Eesti sotsiaalse tegelikkuse taustal, kus leidub ruumi nii huumorile ja laste leidlikkusele kui ka radikaalsetele pedagoogilistele otsustele. „Minu esimesed „triibulised“, mille tekst on esitatud paralleelselt eesti ja vene keeles, anti välja Eduard Vilde 140. sünniaastapäevaks.