Guštšik, Vladimir. Koera poeg. Loomade lood. / Eessõna ja koost. S.Issakov kunstnik R. Kashin. – Tallinn: KPD kirjastus, 2022. – 76 lk. illustreeritud. Vene keeles. Kõvakaaneline köide. Formaat 164 x 234. ISBN 978-9949-54-71-1

Vladimir Guštšik (1892-1947) oli aastatel 1020-30 Eesti suurim vene proosakirjanik, palju raamatu autor. A. Kuprin, V. Nemirovitš-Dantšenko, Nicholaj Röerich rääkisid oma tööst kõrgelt. Ta sattus Eestisse Judenitši valgearmeega, seejärel töötas Eesti Vabariigi Haridusministeeriumis. Võimude nimel kirjutas ta rea brošüüre Eesti
riigitegelastest (K. Päts, J. Laidoner jt.) 1941. aastal arreteeris V. Guštšik NKVD ja 1947.a laagris ta suri. V. Guštšik on suure kirjandusala meister. Ta on realist, kuid lood sisaldavad tavapäraste kujunditega fantaasiaelemente.
8. oktoobril 2021 tähistab kirjandusringkond eesti kirjanduskriitiku, Tartu Ülikooli emeriitprofessori Sergei Issakovi 90. sünnipäeva. Ta on üle 500 teadustöö autor, 750 artikli entsüklopeediate autor, Eesti Vabagiigi riikliku preemia laureaat.
KPD kirjastus valmistab avaldamiseks ette Vladimir Gushchiku lugude kogumit koos Sergei Issakovi viimase teosega tema eluajal - selle raamatu eessõna. Ta on ka selle raamatu koostaja.
S.Issakovi koostatud kogumik sisaldab V. Guštšiki imelisi loomalikke lugusid. Üldiselt on aktsepteeritud, et V. Guštšik oli vene diasporaa kirjanduses väljasmaal üks parimaid loomakirjanikke.

Kuznetsova, Nelli. Eestimaa inimesed. Ajakirjaniku olukirjeldused – Tallinn: KPD kirjastus, 2009. – 120 lk. Vene keeles.

See on raamat, kuhu on kogutud Eesti ühe andekama ajakirjaniku Nelli Kuznetsova olukirjeldused. Autor on pühendanud oma raamatu eredatele, tegusatele, karismaatilistele liidritele, kes Eesti iseseisvuse taastamise keerulistes tingimustes mitte ainult ei loonud ega edendanud oma valdkonda (tootmist, kultuuri, haridust, poliitikat), vaid ka esindasid seda nii Eestis kui ka väljaspool. Raamatu kangelasteks on laevaremonditehase direktor, majandus- ja juhtimisinstituudi rektor, kunstiteadlane ning Vene filharmoonia seltsi looja jne. Tallinlastele on tuttavad legendaarne ühiskonnategelane, endine slaavi haridus- ja heategevusseltside esimees Nikolai Solovei, riigi- ja ühiskonnategelane, väliseestlaste elukäigu uurija, üks A. H. Tammsaare muuseumi rajajaid Kaukaasias Ants Paju, ja teised. Need raamatukangelased on samal määral tuntud nii vene- kui ka eestikeelses kogukonnas, nad on projitseerinud oma tegevuse just sellisesse kodanikuühiskonda, mida kujutab endast Eesti Vabariik nagu Euroopa Liigu liige.

Kuznetsova, Nelli. Eesti isiksused. Ajakirjaniku olukirjeldused – Tallinn: KPD kirjastus, 2010. – 136 lk. Vene keeles.

Autor on pühendanud oma raamatu eredatele, tegusatele, karismaatilistele liidritele, kes Eesti iseseisvuse taastamise keerulistes tingimustes mitte ainult ei loonud ega edendanud oma valdkonda (tootmist, kultuuri, haridust, poliitikat), vaid ka esindasid seda nii Eestis kui ka väljaspool. Raamatu kangelasteks on akadeemik Mihhail Bronštein, professor Rein Veidemann, Tallinna linnapea Edgar Savissar, sotsioloog Iris Pettai, filoloogia doctor ja maletaja Larissa Volpert, lavastaja Arne Mikk, inimõiguslane Aleksei Semjonov, kunstnik Valli Lember-Bogatkina, näitleja Olga Bunder ja teised. Need raamatukangelased on samal määral tuntud nii vene- kui ka eestikeelses kogukonnas, nad on projitseerinud oma tegevuse just sellisesse kodanikuühiskonda, mida kujutab endast Eesti Vabariik nagu Euroopa Liigu liige.

Livšits, Lev. Tallinna tänavate ajaloost. – Tallinn: KPD kirjastus, 2014. –  416 lk., ill. Formaat 155х235. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-02-5.

Raamat tulemusi esitletakse noorusele, õpetejatele, linnaelanikele ja külalistele. Raamatu abil autor püüab laiendada Eesti pealinnaga seotud traditsioonilisi arusaamu, võtta uudishimuliku lugeja endaga kaasa Tallinna vanalinnast väljapoole, kasudades selleks Tartu, Narva, Pärnu ja Paldiski maanteid. Selline lähemene annab võimaluse uuteks vaatenurkades, lisab teemasid ja ajaloolist hõngu, viib lugeja kokku selliste nimedega, nagu Fr.R.Faehlmann, Fr.R.Kreutzwald, L.Koidula, A.Jakobson, J.Köler, J.Poska. Need ja palju teised, kellest  raamatus juttu, mängisid Eesti riigi ja kultuuri sünniloos suurt rolli ning võimaldavad kaasata lugejat minevikulistesse mõtterännakutesse, teemadeks kõrged saavutused kultuuris, kunstis, spordis jne. Raamat peab väga oluliseks tutvustada eeskätt eesti keelt veel puudulikult valdavatele Tallinna elanikele oma kodulinna arhitektuuri aardeid. Seda enam, et taoline venekeelne kirjandus senini puudub. Peale selle nimetatud raamat võiks äratada huvi ka Tallinna üha suuremal arvul külastavatele Venemaa turistidele ning olla ka kinke- ehk suveniirraamatuks. Raamatu abil püüan laiendada Eesti pealinnaga seotud traditsioonilisi arusaamu, võtta uudishimuliku lugeja endaga kaasa Tallinna südalinnas ning vanalinnast väljapoole. Selline lähenemine annab võimaluse uuteks vaatenurkadeks ning võimaldavad kaasata lugejat minevikulistesse mõtterännakutesse, teemadeks kõrged saavutused kultuuris, kunstis, spordis jne.