Pauts, Katrin. Tulekandja. Muhumaa põnevik/ – Tallinn: KPD kirjastus, 2023. – 208 lk. Formaat 155 х 230. Pehmekaaneline köide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-88-9. (Tsükkel "Eesti saaredetektiiv").

Kui liiga kaua pimedusse vaadata, vaadatakse sulle sealt lõpuks ka vastu… Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt traagiliste liiklusõnnetustega, siis asjaolu, et kõik auto alla jäänud naisterahvad olid punapäised ning et õnnetuspaikades käib leinaküünlaid süütamas üks ja sama salapärane võõras, ei saa olla pelk kokkusattumus.
Seda seaduspära uurima asunud ajakirjanik kaob aga jäljetult. Eva Niimand, kes on lugejale varasemast tuttav Katrin Pautsi raamatust „Politseiniku tütar”, töötab jällegi uudistereporterina.
Eva ja tema uus kolleeg Gabriel otsustavad välja selgitada, mis kadunud ajakirjanikuga juhtus. Niidiotsad viivad väikesesse külakesse Muhumaal, mis varjab endas aga suurt saladust. Selle juured ulatuvad kohakese ajalukku ja on seotud iidse ohvrikiviga. Kurjus, mis vahepeal varjusurmas suikus, on taas pead tõstnud...
Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. „Tulekandja” on tema teine romaan.
Raamat on esmakordselt tõlgitud vene keelde.

Seppo Zetterberg. Eesti Vabariigi ajalugu. / Tõlkija Dmitri Bruns. – Tallinn: KPD kirjastus, 2013. – 400 lk., fototega. Formaat 155x240, kõvakaaneline liimköide. Vene keeles. ISBN 978-9985-899-97-7.

KPD kirjastus poolt on realiseeritud uue projekti, mille eesmärgiks on välja anda Soome professori Seppo Zetterbergi monograafia "Eesti ajalugu“ vene keeles. Seppo Zetterberg on Jyväskylä Ülikooli üldajaloo professor. Juhtis aastatel 1994–1996 Soome Instituudi esindust Tallinnas ning on kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti kohta. „Eesti ajaloo“ esmatrükk ilmus Soomes 2007 ning eesti keelne tõlge on tehtud 2009.aastal (kokku Eestis on väljastatud kaks tiraaži, 2009 ja 2011.a.).Projekti põhjus - anda kaasaja haritud noorele lugejale ülevaade Eesti ajaloost, tuginedes objektiivsetele teaduslikele teadmistele esitatuna soome ajaloolase Seppo Zetterbergi poolt. Teadlane on enam kui viie aastakümne aasta vältel uurinud meie riigi ajalugu ning on tunnustatud ning autoriteetne ajalooteadlane. Eesti ajalugu, eeskätt Eesti Vabariigi ajalugu valgustav venekeelne kirjandus, praktiliselt puudub. Eesti ajalugu üle 50 aasta uurinud professor Seppo Zetterbergi raamat "Eesti ajalugu" on nii ajaloolaste kui ka üldsuse poolt positiivselt vastu võetud, eeskätt selle suhtelise objektiivsuse tõttu. Pidades silmas, et venekeelse ja eestikeelse elanikkonna jaoks ei ole Eesti varajase ajaloo kohta erinevaid tõlgendusi, seevastu aga Eesti Vabariigi, eriti aastate 1939-1941 ja sündmuste kohta pärast 1944. aastat küll, on oluline et ilmuks eeskätt seda Eesti ajaloo perioodi objektiivselt kirjeldav venekeelne teos. Antakse vene keeles esmakordselt.

Pool, Vladimir. Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. Vang number 12. Ajalooline ja elulooline uuring. – Tallinn: KPD kirjastus, 2021. – 320 lk., ill Formaat 155 x 230. Pehmekaaneline köide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-66-7.

Raamatus on kronoloogilise jutustusena avaldatud KGB arhiividest pärinevad haruldased dokumendid erakirjad, ülekuulamisprotokollid ja fotod, mis heidavad valgust president Konstantin Pätsi viimastele eluaastatele ja tema pere käekäigule.
Raamatu koostaja ja autor Vladimir Pool on kunagine Eesti NSV KGB esimehe asetäitja ning majandusvastuluure juht. 2019. aastal ilmus tema eestikeelne autobiograafia "Minu elu ja teenistus KGBs" (venekeelne variant nimega "Zampred KGB Estonskoj SSR" ilmus KPD kirjastuses ka 2019.a.). Alates 1988. aastast juhtis ta Eesti NSV KGB komisjoni, kes tegeles NSV Liidu julgeolekuorganite ohvrite
rehabiliteerimisega. See võimaldas talle juurdepääsu olulistele ja ka salajastele dokumentidele, mis heitsid valgust president Pätsu jt Eesti Vabariigi riigitegelaste saatusele pärast 1940.a suve.
V.Pooli teos on tõlgitud eesti keelde ja ilmus 2020.a. Postimees kirjastuses. Eestikeelse raamatu toimetaja, ajaloolane Küllo Arjakas ütleb oma järelsõnas: "Arvukate ülekuulamiste põhjalikud protokollid näitavad, et Konstantin Päts vaatamata ahvatlevatele lubadustele või ähvardustele ei läinud võõrvõimuga koostööle. Järelsõna avab raamatus rekonstrueeritud sündmustiku tausta, täiendab seda teistest allikatest pärit andmetega ning kirjeldab kokkuvõtvalt Konstantin Pätsi säilmete kodumulda jõudmise lugu."
Eesti ilukirjanduses on väga vähe Konstantin Pätsist kõnelevaid teoseid (Karl Rumer Uned unetuses, Kalle Käsper Buridanid, Mihkel Ulman ja Lauri Vahtre filmistsenaarium Tuulepealne maa, raamatuna ilmus 2009). Loetletud teostes on Konstantin Päts kõrvaltegelane. Vene keeles ei ole üldse Pätsile pühendatud ilukirjandusteoseid.

Tallinna muinas- ja tõsilood./ Koostaja L. Šer.Ill. A.Golovin.– Tallinn: Kirjastus KPD, 2024. – 64 lk., ill. Mõõdud 205 x 260, kõvakaaneline köide. Eesti-ja vene keeles. ISBN 978-9949-545-96-4

See raamat on elav, pisut pilkav vestlus lugejaga Tallinna kuulsatest linnalegendidest, "faktidest ja muinasjuttudest", nagu koostaja seda nimetas. Raamatus on umbes kakskümmend lugu: kassidest - näkide lemmiktoidust, “kolmest õest”, kirikuehitaja Olivestest, Peeter I-st, martsipanist, Ülemiste järve Veemehest, tuulelippudest - kuked, ükssarved, draakonid, akantuselehed, ilusast armastuslegendist, mis ammu jutustab kirjanik E. Bornhöhe, lugu oravanahkadest ühel laeval jne. Kakskeelne raamat paralleeltekstidega eesti ja vene keeles.
Koostanud Leivi Sher, ajakirjanik, kirjanik, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe endine nõunik, Tallinna endine abilinnapea, Eesti Vähemusrahvuste Koja üks juhte.