Eesti ballett. (Kunsti õppetund) – Tallinn, 2000. – 120 lk. Eesti ja vene keeles.
rika Tetzki, Rahel Olbrei, Helmi Puur, Mai Murdmaa, Tiit Härm, Aleksander Basihin, Kaie Kõrb – need on eesti balleti tähtede nimed. Milles seisneb tantsu maagia? Tantsu, mis hoiab oma valduses vaatajate hingi ja annab tantsijatele lennu tunde… Virtuooslik tehnika, lai repertuaari võimaluste diapasoon, kirev loominguline individuaalsus, hingeline jõud ja väljapaistvus? Sellele ja teistele küsimustele saame vastata kunsti õppetunnis, mille viib läbi kunstiteadlane, Tallinna Balletikooli õppejõud L. Gradova ja seda ta teeb äärmusliku andega ja tulisusega, mis on omane ainult tõelisele kunstiinimesele. Kuna see on raamat sarjast “Õppetund”, siis on siin omal kohal ka “Väike balleti terminite leksikon” ja “Nimede register (biograafiliste andmetega)”. Nagu alati meie sarjas, eesti keele tunni raamis, on A.-M. Herküli artikkel “Balleti ajaloost” esitatudparalleeltekstidena eesti ja vene keeles.
A. S. Puškin.Vene kirjandusliku keele õppetund. – Tallinn: 1998. – 96 lk. Eesti ja vene keeles. Pehmekaaneline liimköit. ISBN 9985-899-00-8
Kogumik koosneb kahest osast ja on esitatud eesti ja vene keeles. Oma eestikeelses artiklis “Krestomaatiline Puškin” jutustab Tartu Ülikooli dotsent Ülle Pärle sellest, missugust Puškinit armastati Eestis erinevatel aastakümnetel, missugust tõlgiti. Teine raamatu osa on Venemaa Teaduste Akadeemia Vene Keele Instituudi eksklusiivne materjal, 8 artiklit, 5 ristsõna Puškini teoste alusel ja viktoriin. Kirjutised tutvustavad lugejale selliseid huvitavaid teemasid, nagu väljendite ja sõnade ajalugu («соблазн и скандал», «бурый волк», «в сарачинской шапке белой»), kõneetikett Puškini erakirjades, Puškini kohtade toponüümika.
Batšurina, J.Hansa Tallinn ja Euroopa. – Tallinn: KPDkirjastus, 2001. – 32 lk., illustratsioonidega (sari Урок– Õppetund. Võrdlev ja huvipakkuv välk-ajalugu.)
Selle töö žanr on võrdlev ja huvipakkuv välk-ajalugu. Oleme ju oma valikus vabad ja seepärast on meile ühtemoodi huvitav nii prantsuse kuninga Lois VII ja Eleonore de Poitou lahutus kui ka see, millised tagajärjed olid kui Richard Lõvisüda solvas Palestiinas austria hertsogit Leopoldi. Tallinna magistraat määrab naiste ehete maksumuse sõltuvalt abikaasa kapitalist. Aga Euroopat vapustab tuhandeaastase Bütsantsi krahh. “Millised tiitlid olid euroopa valitsejatel enne seda, kui ilmus sõna “kuningas”? Aga see on juba üks kirjandusliku viktoriini küsimusi, mida pakub antud väljaanne.
Niisiis, kutsume teid ajaloolisele reisile Hansa Tallinnasse ja Euroopasse. Kes soovib meiega?
Boriss Tuch. Grupiportree daamiga eesti kirjanduse interjööris. Esseed. – Tallinn: KPD kirjastus, 2010. –208 lk.Vene keeles.
Selle raamatu žanr, mis ühendab endas samaaegselt bibliograafilist ja uurimuslikku tehnikat, on pärit sügavast minevikust, Plutarchose ajast. Kuid autoril on ka kaasaegsem õpetaja – Juri Lotman oma Tartu Ülikooli ja filoloogilise koolkonnaga. Autori tähelepanu keskmes on eesti kirjanduse tooniandjad, preestrinnad – Lydia Koidula kui Eesti luuletaeva koidupuna, Marie Under, kelle talenti iseloomustavad tunnete selgus, mõttelend ja kujundlikkus, Betti Alver ja Debora Vaarandi, kes„deklareerisid, et luule on eksistentsiaalne kokkupuude tõega“ (R. Veidemann). Viivi Luik, Tiia Toomet, Maimu Berg, Lilli Promet, Ellen Niit, Aino Pervik, Aimée Beekman – nende looming kuulub erinevatesse žanridesse ja stiilidesse, kuid loominguliste isiksustena järgivad nad sisemist käsku rääkida tõde, kaitsta tõde, püüelda kauni poole. Autor avab oma kangelannade elulugusid kui süžeed, mis on närvikiuna ühendatud Ajaloo enda dramaatiliste kollisioonidega. Boriss Tuch jälgib eesti kirjanduse viimase poolsajandi kujunemist oma kangelannade elulugudele toetudes, määratleb kangelannade koha rahvuskultuuris ja Euroopa kirjanduselus (näiteks on ainuüksi Ellen Niidu teoseid tõlgitud 24 keelde).
Boriss Tuchi raamat on teiseks samalaadses seerias (eelmise raamatu pealkiri on „Kümme kuumemat nime eesti kirjanduses“, raamatu andis välja kirjastus „KPD“ 2004. aastal). Muidugi on kirjanduse liigitamine sootunnust aluseks võttes küllalt tinglik, kuid mõttemängus, mida autor pakub, on tõepärase, usaldusväärse informatsiooni kõrval ka palju meelelahutust, lõbu, kergust, taiplikkust, reipust, uusi vaatenurki ja filosoofilist süüvimist.
Eesti keele ülesanded, teemad ja tekstid. Põhikoolile (Eesti keele õppetund) – Tallinn, 2000. – 80 lk.Vene keeles. Immeldud liimköide. ISBN 9985-899-12-1
Esmakordselt võtab raamatu sarjast “Урок - Õppetund” kirjastamises osa üldhariduslik kool. Ja mitte ainult eesti keele õpetajad I. Amontova ja O. Ivanova, kes on selle raamatu autorid, vaid ka nende kasvandikud, Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilased. Raamatut soovitab Õpetajate Täienduskoolituse Instituudi peaspetsialist H. Rauk. Käesolev kogumik ei asenda endaga õpikut, kuid on lisa õppevahenditeks, mis on ette nähtud õppeprogrammiga. Paljud tabelid, harjutused ja tekstid on koostatud õpilaste poolt, mis on tähtis nii aine õppimisel kui ka kasvatamisel. Kogumik koosneb: 1) grammatika harjutused, 2) ülesanded, teemad, tekstid kõnearendamiseks. Grammatika osa on jagatud kaheks: käändsõnad ja pöördsõnad. Käändsõnade osas esitatakse harjutusi käänamiseks ainsuses, erilist tähelepanu pööratakse käänetele. Pöördsõnade osas on harjutused tegusõnade oleviku ja lihtmineviku vormidest, käskiv kõneviis, ma ja da infinitiivid jt. Kõnearendamise osas pakutakse harjutusi, mis aitavad kinnitada grammatikat ja omandada uut leksikat.
Tammjarv, Maret. Jõulud. Рождество. (Traditsioonide õppetund) – Tallinn, 1999. – 112 lk., ill. ISBN 9985-899-09-1. Eesti ja vene keeles. Immeldud liimköide.
See on kolmas raamat tsüklist “Riigi-, rahva- ja kirikupühad”. Jutustatakse kahe rahva - eestlaste ja slaavlaste jõuludest. Peale ajaloolist jutustust sellest pühast, pakub autor M. Tamjärv ka traditsiooniliste meelelahutuste loetelu: mõistatused, mängud, meisterdamine õlgedest, eesti luuletajate pühadeteemalised luuletused. Esimene raamatu osa on esitatud paralleelselt eesti ja vene keeles. Teine raamatu osa – “Jõulud vene traditsioonide kohaselt” – on esitatud vene kirikliku raamatu materjalidega, mida kasutatakse jumalateenistusel ja kus on sees pühakute nimed kuupäevade järgi ja pühade ajad. Samuti on raamatus jõuluballi sõnastik: maskeraadikostüümid (vene kostüümi sõnastik koos kirjanduslikke kommentaaridega) ja tantsud (muusika ja kunstiteaduslik sõnastik). Need sõnastikud on illustreeritud.
Olen töötu. Elu õppetunnid./ Koostaja Nelli Kuznetsova. – Tallinn: KPD kirjastus, 2010. – 152 lk. Vene keeles.
2010. aasta KPD kirjastamisprojekt lõpetas kogumiku „Olen töötu. Elu õppetunnid“ avaldamisega. Kogumiku koostaja on ajakirjanik Nelli Kuznetsova, kes on osalenud Tallinna kodurahuprogrammi projektides 2008. aastal raamatuga „Eestimaa inimised“ ja 2009. aastal raamatuga „Eesti isiksused“. Raamatus leiavad koha nii faktiline, jutustav kui ka info- ja teatmematerjal, intervjuud endiste töötutega, spetsialistide nõuanded, lisatud on tööotsingul vajalikud plangid ja instruktsioonid nende täitmiseks, selliste asutuste ja organisatsioonide aadressid, kelle ülesannete hulka kuulub töötute abistamine uue töökoha otsingu käigus, nende isiksuse stabiilsuse säilitamine ja elukorralduse kohandamine töökaotuse perioodil. Kogumnikusse koondatakse 7 intervjuud, kus küsitletavateks on endised töötud, kes nüüdseks on leidnud töö ja oma koha ühiskonna erinevates valdkondades.
Raamatus tuuakse ära spetsialistide – juristi, psühholoogi, sotsioloogi, majandusteadlase jt, samuti eelkõige majandusministeeriumi, töötukassa ametnike nõuanded töötutele, kokku 13 intervjuud. Raamatu lisadest võib leida erinevate dokumentide planke ja nende täitmise juhiseid, mis kõik on aluseks tööotsingule ja tööle vormistamisele.
Tallinn ja Euroopa rootsi valitsemise ajal (1561 – 1710). (J.Batšurina. Võrdlev ja huvipakkuv välk-ajalugu) – J.Kats. Hajumuspäraste asjade ajalugu). – Tallinn: 2002. – 232 lk. Vene keeles. Immeldud liimköide.ISBN 9985-899-21-0
Rootsi ajastu…”Vana hea” kooliõpikute pealkirjades. Renessanslik-barokne kunstiteadlaste arvates, luterlikult range kolme sajandi taguste moraalitsejatele; seisuaeg Tallinna kaubanduses ja rahutu aeg Eestile. Väiklaste magistraadi käskude ja suure nälja aeg, fortifikatsiooni ja trüki ajastu, mandumise ja õitsengu periood. Pooleteist sajandi pikkune sild keskaja ja uusaja vahel. Kus on selle Tallinna võti, milles ehitati torne, raiuti aknaid ja võeti vastu kuningaid, tõmmati piipu ja klatšiti pastor Russow uusi kirjutusi? Milles peitub rootsi aja – vahest varjutatud Hansa hiilgusega, vahest ülemäära kiidetud - fenomen ja saladus? Linnas eneses…Ajaloos eneses… See töö jätkab võrdleva ja huvipakkuva välk-ajaloo kursust, mille alustas raamat “Hansa Tallinn ja Euroopa”. Teadushimulist lugejat ootab varsti järgmine noorte autorite J. Batšurina ja J. Katsi ekskurss Baltisaksa Tallinnasse ja Euroopasse. Kutsume muinsuse ja seikluste armastajaid reisile mööda Tallinna ja Euroopa ajalugu.
Tamjärv Маret.Eesti rahvarõivaid. Эстонский народный костюм. 2.väljaanne. / Tõlke Т.Теppе – Tallinn: KPD kirjastus, 2010. – 112 lk., ill. Eesti ja vene keeles.
Raamat koosneb järgmistest jagudest: Eesti rahvarõivaste arengu põhijooni (XI-XIX saj.), rahvarõivaste taandumine, rahvarõivaste kujunemine rahvussümboliks, paikkondlikud iseärasused, rahvarõivas ja mood jne. Jutustuse tekstid on esitatud paralleelselt eesti ja vene keeles.
Raamatus on 13 värvilist illustratsiooni, mis on tellitud kunstniku käest spetsiaalselt selle raamatu jaoks. Need on rühmaportreed Halliste, Setu, Kuusalu, Kadrina, Harju- ja Järvamaa, Tõstamaa, Tori, Mihkli, Lihula, Kihnu, Jämaja, Anseküla, Kihelkonna ja Muhu elanikest ja nad sobivad kokku jutustuse süžeega. Raamatu autor on ajaloolane-etnograaf Maret Tamjärv, ta lõpetas Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna ja juba üle 20 aasta töötab Eesti Vabaõhumuuseumis.
Tuch, Boris. Kõvad mehed ja verejanulised naised. Kes on kes vene kriminaalromaanis? – Tallinn, 2006. – 312 lk. Vene keeles.
B.Tuch’i raamat „Verejanulised naised ja kõvad mehed. Kes on kes vene kriminaalromaanis?“ käsitleb kaasaegse venekeelse põnevusromaani arengutendentsid ja annab lai ülevaate autoritest ja zhanridest selles valdkonnast. Raamatus võib leida niisuguste menukirjanikke, nagu Fr.Neznanski, E.Topol, A.Konstantinov, B.Akunin, A.Marinina, D.Dontsova, P.Dashkova, V.Platova jt. elulookirjutised. Üheaegselt autor analüüsib venekeelsed kriminullid sotsiaalsest seisukohast ja annab lugejalt võimalus mõtiskleda, missugune vahe on vene ja lääne kriminullide vahel; ja missugune osa siin etendab olemasolek või puudujääk õigusriigi tugisamba. Uurimus on unikaalne selles mõttes, et Ida-Euroopas enne seda on ilmunud ainult üks samateemaline raamat, bulgarlase Bogomil Rainovi „Must romaan“ aga Rainov kirjutas lääne autoritest ja see raamat ilmus peaaegu 30 aastat tagasi. Boris Tuchi raamat on tehtud kuskil ilukirjanduse ja kirjsndusteaduse piiralal. Autori väljendusrikkas stiil ja sügav eruditsioon annab eeldusi et see raamat võib huvi pakkuda laiale lugejaskonnale. Vene autorite põnevusromaanid on tõlgitud ka eesti keelse, ja perspektiivis võib mõelda selle uurimuse tõlkimisest ka.
Boriss Tuch (1946) on Tartu Ülikooli kasvandik, J.Lotmani ja Z.Mintsi õpilane. Rohkem kui 30 aastat töötas ajakirjanikuna, viimane töökoht ajalehte Estonia ja Vesti toimetuses (1995-2004). Kirjutab kultuuriälevaaded nädalalehe Den za Dnjom jaoks. Tema sulest on ilmunud viis raamatuid «Первая десятка современной русской литературы» (Москва, «Оникс», 2002), «Путеводитель по серебряному веку» (Таллинн, КПД, 2002. teine valjaanne ilmus Moskvas, elitaarses kirjanduses «Октопус»), «Роман с театром» (Таллинн, «Александра», 2003), «Горячая десятка эстонских писателей» (Таллинн, КПД, 2004, Kultuurkapitaliaastapremia), «Костер Савонаролы и еще 7 новейших эстонских пьес» (uuemate eesti näidendite tõlkekogumik, Таллинн, «Александра», 2006). Eesti Teatriliidu preemia laureat kriitika valdkonnas (1997).
Tuch, Boriss. Eesti kirjanike kuum kümnekas. XX sajandi teise poole – XXI sajandi alguse. – Tallinn, 2004. – 316 lk. ISBN 9985-899-35-0.Vene keeles.
See ainulaadne väljaanne tutvustab Eesti kirjanduse vastu huvi tundva lugejale 10 erinevaid põlvkondi esindatavate kirjaniku isiksusi ja loomingut. Kogumik koosneb 10 esseest, mille kangelasteks on Jaan Kross; Enn Vetemaa, Mati Unt, Jaan Kaplinski, Jaan Kruusvall, Jüri Tuulik, Emil Tode, Jaan Täte, Andrus Kivirähk ja Kaur Kender. Kui Krossist, Vetemaast, Tuulikust ja Undist vene lugejal mingi ettekujutus juba on, siis ülejäänud nimed on kas väga vähe tuttavad või üldse tundmatud.
Kui Kross on Eesti rahva tunduva osa lemmik olnud juba vähemalt 35 aastat ning Vetemaa, Tuulik ja Unt assotsieeruvad nende ühiskondlike muudatustega, mis toimusid 60-tel aastatel – nn. sula perioodil, siis Kaplinski ja Kruusvall jõudsalt astusid kirjandusse 1970-1980-l aastatel, neli viimas nime aga on seotud iseseisvuse taastamisjärgse ajaga. Nendest vene lugeja ei tea praktiliselt midagi. Kuid nende kaine, sugugi mitte komplimentaarne, pigen kriitiline (kohati aga ka küüniline) nägemus sellest, mis toimub Eestis täna, peaks nõudliku lugeja maitsele imponeerima.
Raamat, kahtlemata, pakub huvi laiale lugejaskonnale nii Eestis, kui ka välaspool meie riiki (eeltellimised on tulnud Saksamaalt ja Venemaalt). Raamatus elulookirjedusele kaasneb kirjanduslik uuring. 10 kirjaniku elulood annavad võimaluse analüüsida teekonda, mida läbis poolesajandiga Eesti kirjandus. Selgemaks saavad kunstiloomingu arengu seaduspärasused, iga mainitud kirjaniku koht mitte ainult rahvuskultuuris, vaid ka selles keerulises seoste puntras, mida kujutab endast Ida Euroopa kirjandus meie murrangulisel ajal.
Raamat, kahtlemata, pakub huvi laiale lugejaskonnale nii Eestis, kui ka välaspool meie riiki (eeltellimised on tulnud Saksamaalt ja Venemaalt).
Boriss Tuch on mainekas Eesti ajakirjanik, Rahvusvahelise Teaatrikriitikute Assotsiatsiooni ja Rahvusvahelise Kinopressi Föderatsiooni liige, tõlk, kirjanik ja draamakirjanik.
Иванов день. Jaanipäev. (Traditsioonide õppetund)– Tallinn, 1999. – 128 lk., illustratsioonid.(Tsükkel “Riigi-, rahva- ja kirikupühad”). Eesti ja vene keeles.
Raamat sisaldab ajaloolis-etnograafilist materjali suvise püha tähistamise traditsioonidest eestlastel ja slaavlastel. Eesti rahvapeost jutustab Rocca-al-Mare talu-muuseumi ajaloolane-etnograaf Maret Tamjärv. Tema artikkel on esitatudparalleelselt eesti ja vene keeles. Teine raamatu osa koosneb slaavlaste Jaanipäeva (дня Ивана Купалы) traditsioonide kirjeldusest. Avab selle osa M. Zabõlini ajalooline ainestik “Vene rahvas: tema kombed, tavandid, pärimused, ebausud ja luule”. Kasulikku ja huvitavat lugemist leiab teadmishimuline lugeja järgmistes jagudes: põllutöökalender (rahva ended), suvisel aasal (mõistatused), rahvaste legendid ja müüdid lilledest, etikett lillede keeles, lillede horoskoop või eetika õppetund, “riiklikud” taimed (viktoriin teadmishimuliste ja erudeeritute jaoks).
Пасха. Lihavõtted. (Traditsioonide õppetund) – Tallinn, 1999. – 64 lk. 8 illustratsiooni. (Tsükkel “Riigi-, rahva- ja kirikupühad”). Eesti ja vene keeles.
Maret Tamjärv (Rocca-al-Mare talu-muuseumi ajaloolane-etnograag ) esitab oma jutustust kevadpühadest ja eesti lihavõttetest eesti keeles paralleelse tõlkega vene keelde. Teine raamatu osa on pühendatud õigeusu Lihavõttetele. See osa sisaldab endas järgmisi jutustusi: "Suured Kristlikud pühad", "Kuidas Lihavõttete aega välja arvestada", "Kristuse Ülestõusmine (vanavene maalikunsti ainestik)", "Lihavõtted (Püha nädal). Kombed, tavandid, pärimused, vene rahva ebausud Mih. Zabõlini kogust", "Rahvakalendri ended", "Eri rahvaste Lihavõttete lõbustused", "Lihavõttete söök (kulinaarsed retseptid)". Lisa: värviline vaheleht, kus on eesti ja vene kunstnike antikvaarsete lihavõtteteemaliste postkaartide reproduktsioonid.